Võta oma lemmikuga tegelemisest maksimum.

Jagage koos diivanit ja kammige oma lemmikut.

Iga hetk, mida koos jagate, on nauditav ja abiks!

Igasuguse mügariku või muhu tundmine aitab tuvastada olulisi muutuseid.

Sagedane naha kontrollimine aitab tuvastada ka muid probleeme nagu kirpe, puuke ja teisi nahaprobleeme.

Sinu koera nahk võib aastatega muutuda. Kõik nahal olevad moodustised ei ole nahakasvajad.

Kui avastate mõne mügariku või muhu, pöörduge loomaarsti poole.

Koerte sagedasemad mügarikud ja punnid on:

• Nuumrakulised kasvajad
• Rasvkasvajad
• Rasunäärme tsüstid
• Käsnad
• Abstsessid

Nuumrakulised kasvajad võivad olla väga erineva välimusega ja seetõttu ei saa neid ainult välimuse järgi diagnoosida. Klassikaline nuumrakuline kasvaja on karvutu, nahast kõrgem, roosa kuni punakas mass, mis võib lühikese aja jooksul kahaneda ja kasvada. On väga oluline, et iga uus avastatud mass saaks loomaarsti poolt kontrollitud, sest 1 mass 5-st võib olla nuumrakuline kasvaja.

Nuumrakulise kasvaja arengu eelsoodumused: geneetilised mutatsioonid, vanus, tõug või krooniline põletik.

Mõnedel tõugudel on nuumrakulise kasvaja eelsoodumus:

Shoop et al.: Prevalence and risk factors for mast cell tumours in dogs in England. Canine Genetisr and Epidemiology 2015 2:1.

Umbes 50-60% nuumrakulistest kasvajatest ona koera kehatüvel.
Teised sagedasemad paigad on jalad, pea ja kael.

1.Withrow SJ, Vail DM. Small Animal Clinical Oncology, Elsevier Inc, Canada. 2007;402-421.

Esmalt peaks mügariku hindamiseks võtma sealt peennõela proovi ja laskma seda mikroskoopiliselt hinnata võimalike kasvajarakkude esinemise osas.

Peennõela proovi kasutegurid on: