Isase koera käitumine: sobimatu käitumise tõlgendamine
Miks koerad käituvad halvasti? 10 peamist sobimatu käitumise põhjust.
Olen märganud huvitavat trendi: inimestel, kellel on halvasti käituv koer, kipub olema ka järgmine koer halvasti käituv. Ja inimestel, kel on hästi käituv koer, on seda ka järgmine koer. See ei ole juhus: inimeste käitumismuster, koeratüüp ja koera kasvatamine jääb samaks. Seetõttu olen jõudnud selgele arusaamisele, miks koerad käituvad halvasti ja kuidas juhendada loomaomanikke, et vältida halba käitumist.
Sarnaselt inimestele on kasvavad suur osa koeri oma vanemate sarnaseks, nii välimuselt kui ka iseloomult. Koera isiksuse areng on seotud geneetikaga. Kui mõlemad vanemad on rahulikud, alluvad ja sõbralikud, siis suure tõenäosusega on kutsikad samasugused. Aga kui üks vanematest on rahutu, üleannetu energiapall, siis on suur tõenäosus, et kutsikas on sarnast tüüpi. Kutsika seoetamisel on minu kõige lihtsam soovitus - püüdke kohtuda kutsika mõlema vanemaga.
Kutsikate vormimise kuldne periood on 3 nädala kuni 3 kuu vanuseni. Sel ajal loovad kutsikad kõige paremini suhteid teiste loomade ja inimestega ning teadvustavad, et teatud nähtused, helid ja kogemused pole hirmuäratavad. Samal ajal õpivad nad teistega suhtlema, kasutades kehakeelt ja häälitsusi. Sel peroodil sotsialiseeritud kutsikatest (elavad koduses majapidamises, kohtuvad erinevate inimeste, loomade ja situatsioonidega) kasvavad suure tõenäosusega rahulikud, enesekindlad ja hästi käituvad täiskasvanud koerad. Kui kutsikaid ei sotsialiseerita, siis suure tõenäosusega kasvavad neist inimesi, koeri, helisid ja erinevaid uusi keskkondi kartvad koerad. Sageli võib hirm viia agressioonini, millel võivad olla tõsised tagajärjed inimestele ja koerale endale. Sotsialiseeritud kutsika valimine on üks peamine võti, kuidas saada endale hästi käituv täiskasvanud koer.
Mõnedel inimestel on ebaratsionaalne uskumus, et koerad oskavad iseenesest hästi käituda. Tõde on see, et me ei saa eeldada, et koerad teevad vahet "heal" ja "halval" käitumisel ning nende õpetamine nõuab aega, kannatust ja pühendumist. Tavaliselt peaks omanik kulutama aega õpetamisele umbes 15 minutit päevas (mitte tingimata korraga: 3 korda 5 minutit töötab isegi paremini). Õpetamine peaks leidma aset päevast päeva, nädalast nädalasse ja kuust kuusse. Õpetamist võib kombineerida jalutuskäiguga, aga seda peab tegema. Ei saa oodata, et koer õpib käituma, kui teda regulaarselt ei õpetata.
On väga kurb, et mõned inimesed põhinevad koera kasvatamisel vanale uskumusele, et koerad alluvad rangele, hiarhial põhinevale süsteemile. Kui kartlik koer uriseb või naksab, siis füüsiline karistamine teeb olukorra hoopis hullemaks. Probleemi vältimiseks või lahendamiseks on mõistlik pöörduda käitumisspetsialisti vastuvõtule, kes on kursis tänapäevaste teadmistega. KOera allutamine vägivalla abil teeb ainult halba.
Mõned koerad hakkavad hirmust värisema kui nad sõidavad omanikuga loomakliinikust mööda: see on hea näide, et koerad mäletavad negatiivseid kogemusi. Loomaarstid püüavad muuta kliiniku visiidi võimalikult hirmu- ja valuvabaks kogemuseks. Pikaajaline mälu on neil nii positiivsete kui negatiivsete kogemuste osas. Halb käitumine on sageli hirmu või ängistuse tagajärg (üksildusahistusest ilutulestiku kartuseni ja ärevusest tingitud agressioonini).
Hormoonidel on märkimisväärne mõju koerte käitumisele. Nimelt, testosteroon näib muutvat isaseid koeri rohkem domineerivaks, territoriaalseks või teiste koertega konfliktseks. Enamus juhtumitel võib kastreerimine suurendada tõenäosust, et koer muutub rahuarmastavaks rahulikuks koeraks.
Viimastel aastatel on teadlased jõudnud tõdemuseni, et testosterooni mõjul koera käitumisele on rohkem nüansse: sotsialiseerimata kartlikul koeral võib testosteroonil olla julgustav toime. Seetõttu arg-agressiivse koera kastreerimine võib probleemi süvendada. Kastreerimise vajalikkus sõltub indiviidist ja seetõttu peaks kastreerimise protseduuri üle konsulteerima oma loomaarstiga.
"Ta mõistab igat sõna". "Ta teab kui on halvasti käitunud". "Ta ei tahtnud hammustada". Need on sagedased omaniku väited, kes usuvad, et nende koerad käituvad nagu inimesed ja mõistavad neid ümbritsevat. Tõde on aga see, et koerad on koerad ning hoolimata nende suurepärasele õppimisvõimele, ei oska nad inimeste keelt ega ela inimeste moraali järgi. Koerte halba käitumist ei saa lahendada uskumusega, et koerad on väikesed inimesed.
Mõned agressiivse koera omanikud väidavad kliinikus, et nende koer ei käitu kodus kunagi halvasti. Samas nad tunnistavad, et nad ei püüa koera panna tegema midagi, mida koer ei soovi teha. Seega koeral puuduvad igasugused piirid: koer võib teha seda, mida tahab ja millal tahab. See õpetab koerale piiranguteta käitumist ja kui mingil põhjusel on vaja koera ohjata (näiteks loomakliinikus ülevaatuseks) vastab koer sellele agressiivsusega. On väga oluline, et koer õpiks majareegleid ja omanik oleks reeglite järgmises range ja vankumatu.
Tavaline koer vajab liikumist 2 korda päevas, vähemalt pool tundi. Tagahoovis uitamine ei ole liikumine. Koerad vajavad energilist ja huvitavat liikumist (erinevate kohtade külastamine, ohutus kohas rihmast lahtiselt jooksmist). Kui nad ei saa piisavalt liikuda on tulemuseks frustratsioon, igavus ja halb käitumine.
Koerad ei õpi iseseisvalt halba käitumist: nad õpivad käituma suhtluses omanikuga. Seega kui Sul on halvasti käituv koer, oled suure tõenäosusega kogemata mõjutanud oma koera negatiivsel viisil. Väga raske on oma käitumist objektiivselt hinnata ja seepärast on mõistlik koos koeraga pöörduda käitumisterapeudi vastuvõttu. Kogenud terapeut oskab hinnata teie omavahelist käitumist ja anda nõu, kuidas käituda, et halbadest kommetest aegamööda vabaneda.